Sadama detailplaneering

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK

(Väljavõte detailplaneeringu seletuskirjast,
allalaadimine lehe lõpus)

Käesolev detailplaneering koostatakse katastriüksustele asukohaga Merekooli tn 1,
Merekooli tn 4, Merekooli III ja nende lähiümbrusele. Detailplaneeringu koostamise
aluseks on Vihula vallavalitsuse korraldus detailplaneeringu algatamiseks 23.
november 2010 nr 497.

Detailplaneeringu algatamise ajal teadaolevateks planeerimise eesmärkideks olid:

• Käsmu küla väikesadama ja avaliku ruumi arendamine;
• maa sihtotstarbe muutmine ja maa munitsipaalomandisse taotlemine;
• planeeringuala kruntimine,
• ehitusõiguse määramine;
• kitsenduste ja vajadusel servituutide määramine;
• liikluskorralduse ja tehnosüsteemide lahendamine
• looduskaitseliste abinõude määramine.

Planeeringuala pindala on umbes 2,43 hektarit.

KEHTIVAD PLANEERINGUD
Detailplaneeringuga käsitletava maa-ala kohta kehtib 13. augustil 2003. aastal Vihula

Vallavolikogu määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneering. Koostatav
detailplaneering teeb ettepaneku muuta kehtivat Vihula valla üldplaneeringut, sest
üldplaneeringus on kruntide nr 3, 5 ja 6 maa sihtotstarbeks määratud riigikaitsemaa
(vt joonis toimikus lk ). Detailplaneering teeb ettepaneku muuta kinnistute maa
sihtotstarve sotsiaalmaaks, et tekitada ja arendada avalikku ruumi. Planeeringu
lahenduse kandvaks ideeks on maa kasutamine kohaliku kogukonna hüvanguks.
Lähiümbruses asuvatele kinnistutele detailplaneeringuid koostatud ei ole.

LÄHTEOLUKORD
Maa-ala, millele detailplaneering koostatakse, asub Käsmu külas Käsmu lahe ääres.
Laht piirab planeeringuala põhja ja ida poolt. Lääne pool asub riigimaantee ning
ülejäänud osas piirneb planeeringuala elamumaa sihtotstarbega kruntidega.
Käsmu küla on üks Vihula valla tähtsamaid tõmbepunkte ning atraktiivsemaid
puhkepiirkondi. Meremuuseumi õue ja selle lähiümbruse näol on tegemist populaarse
kultuuriürituste korraldamise paigaga.

Planeerija poolt kruntide nr 3,4 ja 5 olulisematele ehitistele pandud numbrid
hõlbustavad planeeringulahenduse mõistmist.

Kinnistu asukohaga Merekooli tn 1 on hoonestatud. Ehitisregistrisse on
detailplaneeringu koostamise ajal kantud lisaks kolmele varem arvel olnud hoonele
veel 7 ehitist. Registrisse on kantud lisaks muuseumile (joonisel “Detailplaan” hoone
nr 1), majandushoonele (nr 5) ja saun-garaažile (nr 3) kelder (nr 2), puukuur (nr 7),
abihoone (nr 8), vaateplatvorm (nr 6), kaks välitualetti (nr 4 ja 9). Ehitisregistri seis ei
vasta tegelikule olukorrale looduses. Randa on ehitatud terrass (nr 10) pindalaga
197m² ning terrassi loodenurgas asunud välikäimla on lammutatud. Paviljon (nr 11),
on Ehitisregistrisse kandmata. Olemasolevate ehitiste pindala Ehitisregistri järgi on
903m², tegelik pindala koos terrassi ja paviljoniga 1108 m².

Merekooli tn 1 kinnistul paiknev muuseumihoone on klassikaline kivihoone.
Kõrvalhooned on ehitatud puidust või kivimaterjalidest. Kinnistul asub mitmeid
abihooneid, suur kelder, hoonetest järele jäänud vundamente. Kelder on rajatud maa
alla ning muru seest, mis on ühtlasi hoone katuseks, paistavad välja vaid
tuulutuskorstnad. Krundil paiknevad mitmed militaarse päritoluga objektid:
vaatlustorn, rivistusväljak, kordoni aed, kitse kujutav skulptuur ning kasarmu
abihooned. Muuseumist lõuna pool asuvad parkla ja viljapuuaed. Kinnistust on välja
jäetud krundi kirdenurgas paiknevat tuletorni ümbritsev maa-ala (moodustatav krunt
nr 7). Tuletorni käesolevaks ajaks Ehitisregistrisse kantud ei ole.

Kinnistu asukohaga Merekooli III on hoonestatud. Sellel paikneb kaks ehitist.
Ehitisregistrisse pole neid kantud.

Kinnistu asukohaga Merekooli tn 4 on hoonestatud. Sellel paikneb kokku kolm
ehitist. Ehitisregistrisse pole neid kantud. Merekooli tn 4 kinnistul paiknev elamu on
ehitatud tellistest, kõrvalhoone ja väiksemad rajatised on puidust. Krundi lõunaosas
paikneb pesukuivatusplats. Krunt on osaliselt piiratud võrkaiaga. Mööda krundi
idapoolset külge kulgeb pinnastee.

Väljaspool kinnistuid asuvatest ehitistest on Ehitisregistrisse kantud sadamas asuv
paadisild (slip, joonisel “Detailplaan” nr 20). Omanikuta rajatised on muul ja
paadisillad (nr 22,23 ja 24).

Rannikul asub reformimata maariba, mis on planeeringu menetlemise ajal lisatud riigi
reservmaaks piiriettepanekuga nr AT0412160052.

Naabruses paiknevad elamud on enamuses rajatud puitvoodriga ning viilkatusega.
Elamud on heledat värvi, ühe- ja kahekorruselised. Kõrvalhooned on reeglina ehitatud
ühekorruselistena ning puitmaterjalidest, mõnikord tumedat värvi või tõrvatud
puidust.

Planeeringualal kasvad üksikud puud, puudegrupid ja hekid. Haljastus on
planeeringualale rajatud erinevatel ajaperioodidel ning seetõttu puuduvad ühtne stiil ja
väljanägemine. Kõrghaljastuses domineerivad peamiselt männid, kuused ja kased.
Põõsastest kasvab planeeringualal sireleid, enelaid. Reljeef on langusega Käsmu lahe
poole, ehk siis põhja ja ida poole.

Planeeringuala ümbritsevad peamiselt elamumaa sihtotstarbega krundid. Neeme tee,
mis on 17177 Haljala-Käsmu tee osa, on transpordimaa sihtotstarbega.

Lõuna, lääne ja loode pool piirneb planeeringuala järgmiste kinnistutega: Ranna tee
27a (katastritunnus 92201:014:1180), Ranna tee 27 (katastritunnus 92201:014:1000),
Koidu tn 3 (katastritunnus 92201:014:0810) ja Neeme tee 44 (katastritunnus
92201:014:0790), Neeme tee 46 (katastritunnus 92201:014:0800), Neeme tee 48
(katastritunnus 92201:014:0070), Majaka tn 3 (katastritunnus 92201:014:0460) ja
Majaka tn 5 (katastritunnus 92201:014:0210.

ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS

Planeeringuala ruumilise arengu analüüs
Käsmu küla on üks tähtsamaid Vihula valla vaatamisväärsusi ja turismiobjekte.
Käsmu on eesti meremeeste jaoks tähtis olnud nii hariduse kui töö mõttes. Tänaseks
on endises kaptenikülas ümber orienteerutud turismi, harrastusspordi ning kultuuri
arendamisele.

Väike Majakamäe sadam sobib teenindama harrastusmeremehi ja purjesportlasi.
Sadamas saab käesoleval ajal silduda paar paati. Planeering ei tee ettepanekut
süvendamis- ega kaadamistöödeks, sest sadam on mõeldud väikestele paatidele, mille
süvis ei ole üle ühe meetri. Lahe põhja sügavus sadamasilla juures on umbes 1.20
meetrit.

Käesoleva detailplaneeringuga lahendatakse sadamaala kasutamise üldised
põhimõtted, juurdepääsud kruntidele ja tehnovõrgud. Sadamas pakutavate teenuste
hulk sõltub arendaja(te) võimekusest ja külastajate arvust ning selgub peale
täiendavate uurimis- ja projekteerimistööde teostamist. Sadamehitiste ja tehnovõrkude
täpne paiknemine lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus.

Tänavaalade ja sadamamaa munitsipaalomandisse andmisega tagab Eesti Vabariik
juurdepääsu randa kodanikele ja korrakaitseorganitele. Politsei- ja Piirivalveametile
tuleb tagada koht kail veesõiduki randumiseks ning tööruumid sadama haldamiseks
loodavasse hoonesse.

Käsmus on pikaajalised kultuuriürituste korraldamise kogemused. Väga romantiline
oleks naaberküladest Käsmu üritustele saabumine meritsi. Planeeritavas sadamas
võiks läbi viia meresõidu algkursusi ja koolitusi. Selleks saaks rajada õues asuvad
õpitoad või kasutada näiteks muuseumi ruume. Koolitustel osalejatele ja sadamas
randujatele võiks rajada majutus- ja toitlustusasutuse. Tähtis on hajutada
planeeritavaid tegevusi nii, et need toimuksid aastaringselt või kataksid vähemalt
suurema osa aastast.

Tegemist on ajalooliselt väga intensiivses kasutuses olnud piirkonnaga, mis täna
toimib suuresti tänu kohalike inimeste entusiasmile. Oleks tore, kui planeeringualast
areneks välja üks terviklik kompleks, kuhu tuleksid rõõmsalt nii külaelanikud kui
külalised.

Detailplaneeringu dokumendid:

120620_Kasmu_MerekooliDP_Valjavote_YPL_muutev
120620_Kasmu_MerekooliDP_Vaated_planeeringualale
120620_Kasmu_MerekooliDP_trassid
120620_Kasmu_MerekooliDP_Seletuskiri
120620_Kasmu_MerekooliDP_hoonestus 

Need dokumendid on kättesaadavad ka Vihula valla koduleheküljelt, täpsemalt Menetluses olevate detailplaneeringute alamlehel siin: http://vihula.ee/index.php?main=794

Sadama tulevikuvisiooniga tutvumiseks võid uurida Käsmu Majaka Sadama tulevikuplaane.