Vähesed Eesti väikesadamad on jahtidele-paatidele sobivad

Eestis on paarsada väikesadamat, kuid enamik neist jäävad 200 000 Läänemerel seilaval jahil külastamata.

Allikas: ERR

Vaid paarkümmend Eesti väikesadamat on jahtidele ja paatidele külastamiseks sobivad, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Purjeturistidele on tarvis võrgustikku sildumiskohtadest, mis ei jää üksteisest enam kui poole päevatee kaugusele. Selline terviklik taristu aga Eestis puudub ja nii on rannakülades raske arendada ettevõtlust või pakkuda turismiteenust.

“See suvi on meil käinud siin kaks sakslast ja üks hollandlane, kes sõitsid jahiga siia ja siit edasi Peterburi. Nad oleksid hea meelega sõitnud jahiga lähemale ja sealt Peterburi, aga nad ei julgenud edasi minna – jätsid jahi siia, käisid bussiga Peterburis ära ja tulid tagasi,” selgitas ESS Kalevi jahtklubi sadamakapten Ado Tikerpäe.

Väikesadamad ei tasu reeglina ära, senised toetusskeemid pole soovitud tulemusi andnud. Vanu sadamakohti taastatakse vähe, suuremad ehitustööd käivad sadamatele ülejõu.

“Ma võiksin nimetada esimeses järjekorras Toila valda, kus on korralik sadam, aga see on traallaevasadam. Sellega, et purjekaid vastu võtta ja omainimeste paate panna, on nad tegelenud juba peaaegu üheksa aastat ja siiamaani pole korralikke rahasid peale saanud,” rääkis väikesadamate liidu juhatuse esimees Jaak Reinmets.

Nüüd on riik teadvustanud väikesadamate positiivset mõju kohalikule majandusele ja rannakultuurile. Merenduspoliitika arengukava aastani 2020 näeb ette tervikliku sadamatevõrgustiku loomise.

“Selle jaoks on tõepoolest lähiajal plaanis välja töötada väikesadamate kontseptsioon ja siis eeldatavalt aastast 2014 toetada ka investeeringuid väikesadamate väljaarendamiseks,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu talituse juhataja Toomas Haidak.

Tema sõnul tuleb paika panna, mil määral on väikesadamad erafirmad, kuivõrd aga hoopis tähtis osa turismi infrastruktuurist, mida riiklikult toetada. Sadamatele õla alla panemist segavad ka omandiküsimused, kuna mitmed omavalitsused on andnud sadamad erakätesse. Väikesadamate juhid aga loodavad, et ametnike tegevus läheb tulevikus strateegilise plaaniga kokku.

“Mind pani imestama see, et kui arengukava valmis sai, kuulsime, et väikesadamate ujuvkaid, mille küljes jahid on, tahetakse panna maksu alla. Samas arengukavas räägitakse sellest, et aidatakse väikesadamatel jalule saada ja korda saada, et tuleks turiste rohkem,” rääkis Tikerpäe.